Siga röhitseb vähem metaani võrreldes mäletsejatega, kuid intensiivses seakasvatuses on vedelsõnniku käitlus oluliseks metaani allikaks. Seakasvatus kasutab söödana palju inimtoiduks kõlblikku vilja, liiati on soja, mida tänapäeval seakasvatuses märkimisväärselt kasutatakse, seotud Lõuna-Ameerika vihmametsade hävitamisega. Sellel on oluline negatiivne mõju nii elurikkusele kui kliimale. Suures koguses tekkiv vedelsõnnik võib vale käitlemise korral põhjustada tõsiseid probleeme põhja- ja pinnaveele ning aidata kaasa Läänemere liigsele toitainetega koormamisele (eutrofeerumisele). Söödakasvatuses kasutatud taimekaitsevahendid (pestitsiidid) on samuti üheks elurikkuse vähenemise surveteguriks. Samuti panustavad mere eutrofeerumisse ja kliimamuutusesse söödakasvatuses kasutatavad mineraalväetised. Intensiivses seakasvatuses on vaatamata bürokraatlikule regulatsioonile probleeme ka loomade heaoluga. 

 Kriteeriumite kaupa hinnangud täpsustuvad, mõju olemus erinevate lihatüüpide lõikes on lahti kirjutatud allolevates tekstides.