Korduma kippuvad küsimused

Miks on Eestimaa Looduse Fond välja andnud lihafoori?
Eestimaa Looduse Fondis tegeletakse toidu teemadega Läänemere programmi raames seetõttu, et toidu tootmine on seotud Läänemere eutrofeerumisega. Eutrofeerumine tähendab toitainetega rikastumist. Selleks, et Läänemere olukorda parandada, on vaja põllumajandusest tulenevaid toitainete emissioone vähendada.Sellest lähtuvalt toob lihafoor välja rohelise fooritule all liha tüübid, mille panus Läänemere eutrofeerimisse ei ole nii suur või puudub.
Kuna liha mõju vaid eutrofeerumisele ei taandu, siis lisati veel hindamiskriteeriume. Lihafoori hinnangud on ajas muutuvad.

Mis on juhendi põhisõnum?
Toidul on suur keskkonnamõju ja seda arvesse võttes ei saa keskenduda vaid ühele asjaolule (nt. ainult kliimale). Seepärast on liha keskkonnamõju hindamisel kasutusel rohkem kriteeriume. Lihafoori ülesanne on kutsuda inimesi üles oma toidulauda mitmekesistama ja näidata kestlikumaid valikuid. Igaüks saab toiduvalikute kaudu planeedi heaks midagi ära teha.

Kellele on lihafoor mõeldud?
Lihafoor on mõeldud esmaseks abivahendiks lihatootmise keskkonnajalajälje temaatika tutvustamiseks lähtudes Eesti kohalikest andmetest. Lihafoor on pigem mõeldud inimestele, kes samm-sammult soovivad teemale läheneda.

Millised andmed on lihafoori hinnangute aluseks?
Lihafoori hinnangud põhinevad ELFi poolt tellitud uuringu andmetel ja konsultatsioonidel kohaliku tootmise spetsialistidega, Põllumajandusuuringute keskuse seirel ning teaduskirjandusel. Samuti Maailma Looduse Fondi rahvusvahelises töörühmas läbi viidud uuringutel ja
kättesaadavatel statistilistel andmetel.

Liha tarbimine ja toidusoovitused?
Kui mõelda toidule tervise seisukohast, siis on kõige tähtsamaks põhimõtteks mitmekesisus ja tasakaalustatus. See tähendab, et organismile vajalike toitainete omastamiseks tuleks süüa toite erinevatest toidugruppidest ja tagada mitmekesisus ka toidugruppide sees. Hetkel on eestlaste tegelikult söödud toitudest moodustuv toidupüramiid tasakaalust väljas. Eesti inimene võiks oma toidulauale lubada rohkem täisteratooteid, köögivilju, puuvilju, marju, kala, pähkleid ja seemneid. Liha, eriti aga lihatoodete osakaalu tuleks oluliselt tagasi tõmmata. Eesti riiklike toidusoovituste kohaselt on soovituslik tarbida nädalas maksimaalselt näiteks 400 g linnuliha ja 150 g punast liha, nt sea- või veiseliha (küpsetatud liha kogused). Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab mitte süüa nädalas üle 500 grammi (küpsetatud kogus) punast liha ja tugevasti töödeldud lihatooteid.
Toiduga seotud jalajälje vähendamise üks võimalus on liha osaline või täielik asendamine taimedega (nt. kaunviljad) või jätkusuutlikult püütud kalaga.

Mis on sertifitseeritud soja?
Soja sertifikaatidest on tuntumad ProTerra (https://www.proterrafoundation.org/) ja RTRS (RTRS – Round Table on Responsible Soy Association, https://responsiblesoy.org/?lang=en). Sellise sertifikaadi olemasolu annab suurema kindluse selles osas, et soja on toodetud vastutustundlikult. Sertifikaat kinnitab, et soja kasvatamiseks ei ole vihmametsi raiutud või mõni muu oluline elupaik põlluks muudetud. Sertifikaatidega käivad kaasas veel muud tingimused, mis on seotud tootmise sisenditega (biokütuse kasutamise nõue). Tihti on nõutud keskkonnasõbralike põllumajanduspraktikate rakendamine jms.

Kas tekkis küsimus?

Küsige lisateavet : elf@elfond.ee

Lihafoori loomisesse on panustanud:

  • Maailma Looduse Fondi Rootsi kontor
  • Euroopa Komisjon - projekt “Eat4Change - mobilizing youth for sustainable diets”